Jael Puusaag – Rahutooja, kevad 2013

Ilusat kevadet Sulle!

Väljas sadas siin paar päeva tagasi lund– ja homseks lubatakse jälle. Aga kirsipungad on juba valmis puhkema, kui ainult natuke päikest tuleks! Üks Eesti rahva-tarkus väidab, et ega tali taeva jää– aga maha pole ta samuti kunagi jäänud! Ükskord jõuab kevad niikuinii!

ÜLESTÕUSMISPÜHAD BIHAĆI MOODI

Bihaćis on Ülestõusmispühad, nagu Jõuludki, rahvusliku mai-guga. Meie tähistame nö katoliiklaste (horvaatide) pühi, õigeusklike (serblaste) pühad tulevad hiljem ning moslemid ei tähista neid üldse. Seetõttu on ka Ülestõusmispühade eel ajalehtedes mõned õnnitlused kohalikele horvaatidele ning suuremates poodides müüakse pühadekaunistusi, aga muidu elab linn oma igapäevaelu. Meie kogudus ei pea sel päeval eriteenistust, kuna meil on inimesi kõigist kolmest rahvusest. Selle asemel korraldasime juba teist aastat Ülestõusmispühade hommikusöögi koduses miljöös. Kogune-sime vara hommikul, laulsime ja palvetasime ning siis valmistasime koos süüa ja nautisime ühist lauaosadust. Huvitav on, et mõlemal aastal on Ülestõusmispühade hommikud olnud tugeva vihmasajuga! Enamusel kohalikest ei ole autot, seega neil pidi olema tõsine tahtmine tulla, et isegi läbi vihma jala kohale jõuda. Aga tulijaid oli ja meil oli õnnistatud hommik!

TÜHI RAHAKOTT VÕI TÜHI SÜDA

Paljud meie tuttavad on enamasti tühja rahakotiga. Osad neist on vaesusemeelsuse orjad: neil pole kunagi küllalt. Jumal aitab neil elektriarve tasuda, aga nende suhtumine on: “Oh, vaene mina, varsti tuleb järgmine arve!” Kuid on ka neid, kes elavad tõesti äärmiselt vaeselt, aga süda on täis tänu ning hoiak elu suhtes on positiivne.

Admira* töötas varem pangas ja sai korralikku palka. Aga ta pank läks pankrotti, uut töökohta polnud leida ja pensioni saamiseks oli liiga vara. Nii jäi Admira koos oma töötu poja ja alkohoolikust vennaga elama teiste annetustest. Nüüdseks on ta majast elekter välja lülitatud, pool talve polnud tal üldse küttepuid ning süüa tuli keeta gaasipriimusel. Viisime talle toidupaki ning tellisime puudeprojekti viimaste rahade eest 2 m lõhutud puid. Admira hakkas käima meie koosolekutel ja tuli isegi koos meiega haiglasse lastele kingipakke jagama. Mulle meeldib vaadata, kuidas ta enese eest hoolitseb: seljas hästiistuvad toon-toonis (varem ostetud) riided, juuksed korras, hoiak alati elujaatav ning tulevikuplaane tegev. Füüsiline olukord võib tunduda lootusetu, aga Admira ei lasku enesehaletsemisesse. Ta loodab, et õige varsti hakkab ta saama pensionit ning nende elu läheb ilusaks. Seni aga otsib ta Jumala abi ning hoiab positiivset meelsust. Milline eeskuju ülejäänutele!

VANAD VÕTMED UUE UKSE EES

Viimastel kuudel oleme kuulnud palju negatiivseid uudiseid: mitmete koguduste töötegijad lahkumas, 2013 aprill nukunoored inimesed tõsiste tervisehädadega võitlemas, korruptsioon meditsiinis ja valitsus-asutustes vohamas, majanduskriis aina kasvamas. Järgmine

aasta tõotab tulla samasugune-kui mitte hullem. See pani mind tihti mõtlema tulevikule: “Aga kui meie koguduse töötegijad peaksid lahkuma? Aga kui peame praegusest kodust või koguduse-majast välja kolima? Aga kui… ?” Kõik need võimalused on täiesti reaalsed! Avastasin, et mu peas käivitus huvitav kaitsemehhanism: mul oli korraga suur vajadus oma asju sorteerida! Veetsin paar nädalat, pidevalt mõttes asjade nimekirju tehes ning linna peal erinevaid maju vaadates: “Kui peaksime kolima, kas mina ise või me kogudus, milline piirkond meile sobiks, milliste tingimustega hoonet otsiksime?”

Ühel ööl nägin aga huvitava unenäo. Minu ette pandi üks uhiuus uks. Seisin selle ees ning hakkasin oma olemasolevaid võtmeid selles proovima, aga ükski ei sobinud uue lukuga. Korraga keegi ütles mu selja taga: “Vanad võtmed uue ukse jaoks ei sobigi, iga uus uks tuleb koos uute võtmetega ukse peremehelt!” Teiste sõnadega, mu “vanad võtmed” on olukorrad, kust olen juba läbi käinud. Kui aga kohtume uue väljakutsega, annab Jumal selle jaoks ka uue “võtme”. Kui Iisraeli lapsed 2013 aprill majaläksid läbi Punase mere, ei mõtelnud nad veel Jordani ületamisele. Lõpuks jõe äärde jõudes andis Jumal neile eelnenust hoopis erineva taktika!

Joni Eareckson on ütelnud: “Jumal ei anna meile armu järgmise aasta südamevaludeks- või isegi homse päeva peavaludeks. Jumala arm on nagu manna- uus ja värske igaks tänaseks päevaks!” Ja see on hea, sest eilse päeva varudest tänaseks ei jätkuks!

“PIDAGE LAUSA RÕÕMUKS…” (JAAK.1:2-3)

Kirjutasin eelmises kirjas, et mu rühmakaaslane Billy käis Zagrebis opereerimas keele all olnud kasvajat. Selgus aga, et tegu oli pahaloomulise kasvajaga ning vaja oli ka kiiritusravi ning spetsiifilist kemoteraapiat. Billy pere läks jaanuari lõpus USA-sse, et oma kodulinnas teraapiaga jätkata. Esimesel aprillil said mõlemad teraapiad läbi ning Billy kosub hästi. Praegu pole veel kindel, millal nad tagasi Bihacisse tulevad- see sõltub ta tervisest. Aga oleme Jumalale tänulikud, et siiamaani on Billy hästi vastu pidanud ning arstide prognoos on positiivne. Veel enne USA-sse sõitu sai Billy südamesse kirjakoha Jaakobuse 1:2-3 “Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.” See on olnud tema moto kogu teraapiaprotsessi vältel ja tema suhtumine ning ausad tunnistused oma kogemusest toovad Jumalale austust üle maailma!

Tänu – 2013 aprill meeskondja eestpalvepunktideks pole enam ruumi… Küll Sa nad Jumala abiga seekord ise üles leiad!

Õnnistussoovidega Jael Puusaag

AADRESS: Ivana Gorana Kovačięa 11; 77000 Bihaę; Bosnia- Hertsegoviina
EMAIL: jaelpuusaag (ätt) yahoo.com
MOBIIL: +387-61-418821
ANNETUSED: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit;
Swedbank a/a 1120064572; SELGITUS: JAEL PUUSAAGI TÖÖ BOSNIAS

Share Button

Comments are closed.