KOLM PROJEKTI – Apinise perekonna uudised

Peale pikka ootust on kevad lõpuks kohale jõudnud ning kõik Riia pargid on rohelised ja sirelid õitsevad… Meid ootab sel suvel ja sügisel kolm misjoniprojekti, milles ka Sinul on võimalik osaleda.

Laager „Challenge 6″
Wings for Wheelsi jaoks on kevad ettevalmistusaeg suviseks „Challenge 6″ laagriks, mis toimub 6-13. juulini jällegi samas „vanas” kohas Raiskumisis, Cesise (Võnnu) lähedal. Praeguse seisuga on laagrisse tulemas üle 70 inimese, kellest pooled on liikumispuudega ning nende hulgas on juba vanu tuttavaid, aga ka uusi inimesi. Igal aastal muutume aina rahvusvahelisemaks ning sel aastal on osalejate hulgas kaks inimest Valgevenest ja Ukrainast ning Läti personalile saabub abi nii Eestist, Norrast kui ka Kanadast. Laagri programm on ideeliselt valmis ning paljud osalejad ootavad laagrit pikisilmi ja päevi lugedes. Meie poolt on olemas kõik, et saaksime pakkuda osalejatele ja nende abilistele fantastilise ja põneva nädala, mille jooksul on neil võimalik Jumalat tundma õppida, uusi sõpru leida ning uusi oskusi õppida. Palvetame, et laagrisse tuleksid vaid need inimesed, keda Jumal tahab seal näha ning et keegi (ei osaleja ega abiline) ei läheks koju samasugusena. Huvitav näide selle palve mõjust on eelmise aasta laagrist, kuhu kutsusime vene keele tõlgiks ühe noormehe oma Riia kogudusest ja isiklikuks abiliseks Valmiera neiu. Nad ei olnud kunagi kohtunud, kui said selle laagri jooksul tuttavateks ning 4.mail 2013 oli meil Kaspariga au olla nende pulmas ametlikeks tunnistajateks.

Loe edasi

Share Button

Jael Puusaag – Rahutooja, kevad 2013

Ilusat kevadet Sulle!

Väljas sadas siin paar päeva tagasi lund– ja homseks lubatakse jälle. Aga kirsipungad on juba valmis puhkema, kui ainult natuke päikest tuleks! Üks Eesti rahva-tarkus väidab, et ega tali taeva jää– aga maha pole ta samuti kunagi jäänud! Ükskord jõuab kevad niikuinii!

ÜLESTÕUSMISPÜHAD BIHAĆI MOODI

Bihaćis on Ülestõusmispühad, nagu Jõuludki, rahvusliku mai-guga. Meie tähistame nö katoliiklaste (horvaatide) pühi, õigeusklike (serblaste) pühad tulevad hiljem ning moslemid ei tähista neid üldse. Seetõttu on ka Ülestõusmispühade eel ajalehtedes mõned õnnitlused kohalikele horvaatidele ning suuremates poodides müüakse pühadekaunistusi, aga muidu elab linn oma igapäevaelu. Meie kogudus ei pea sel päeval eriteenistust, kuna meil on inimesi kõigist kolmest rahvusest. Selle asemel korraldasime juba teist aastat Ülestõusmispühade hommikusöögi koduses miljöös. Kogune-sime vara hommikul, laulsime ja palvetasime ning siis valmistasime koos süüa ja nautisime ühist lauaosadust. Huvitav on, et mõlemal aastal on Ülestõusmispühade hommikud olnud tugeva vihmasajuga! Enamusel kohalikest ei ole autot, seega neil pidi olema tõsine tahtmine tulla, et isegi läbi vihma jala kohale jõuda. Aga tulijaid oli ja meil oli õnnistatud hommik!

TÜHI RAHAKOTT VÕI TÜHI SÜDA

Paljud meie tuttavad on enamasti tühja rahakotiga. Osad neist on vaesusemeelsuse orjad: neil pole kunagi küllalt. Jumal aitab neil elektriarve tasuda, aga nende suhtumine on: “Oh, vaene mina, varsti tuleb järgmine arve!” Kuid on ka neid, kes elavad tõesti äärmiselt vaeselt, aga süda on täis tänu ning hoiak elu suhtes on positiivne.

Admira* töötas varem pangas ja sai korralikku palka. Aga ta pank läks pankrotti, uut töökohta polnud leida ja pensioni saamiseks oli liiga vara. Nii jäi Admira koos oma töötu poja ja alkohoolikust vennaga elama teiste annetustest. Nüüdseks on ta majast elekter välja lülitatud, pool talve polnud tal üldse küttepuid ning süüa tuli keeta gaasipriimusel. Viisime talle toidupaki ning tellisime puudeprojekti viimaste rahade eest 2 m lõhutud puid. Admira hakkas käima meie koosolekutel ja tuli isegi koos meiega haiglasse lastele kingipakke jagama. Mulle meeldib vaadata, kuidas ta enese eest hoolitseb: seljas hästiistuvad toon-toonis (varem ostetud) riided, juuksed korras, hoiak alati elujaatav ning tulevikuplaane tegev. Füüsiline olukord võib tunduda lootusetu, aga Admira ei lasku enesehaletsemisesse. Ta loodab, et õige varsti hakkab ta saama pensionit ning nende elu läheb ilusaks. Seni aga otsib ta Jumala abi ning hoiab positiivset meelsust. Milline eeskuju ülejäänutele!

VANAD VÕTMED UUE UKSE EES

Viimastel kuudel oleme kuulnud palju negatiivseid uudiseid: mitmete koguduste töötegijad lahkumas, 2013 aprill nukunoored inimesed tõsiste tervisehädadega võitlemas, korruptsioon meditsiinis ja valitsus-asutustes vohamas, majanduskriis aina kasvamas. Järgmine

aasta tõotab tulla samasugune-kui mitte hullem. See pani mind tihti mõtlema tulevikule: “Aga kui meie koguduse töötegijad peaksid lahkuma? Aga kui peame praegusest kodust või koguduse-majast välja kolima? Aga kui… ?” Kõik need võimalused on täiesti reaalsed! Avastasin, et mu peas käivitus huvitav kaitsemehhanism: mul oli korraga suur vajadus oma asju sorteerida! Veetsin paar nädalat, pidevalt mõttes asjade nimekirju tehes ning linna peal erinevaid maju vaadates: “Kui peaksime kolima, kas mina ise või me kogudus, milline piirkond meile sobiks, milliste tingimustega hoonet otsiksime?”

Ühel ööl nägin aga huvitava unenäo. Minu ette pandi üks uhiuus uks. Seisin selle ees ning hakkasin oma olemasolevaid võtmeid selles proovima, aga ükski ei sobinud uue lukuga. Korraga keegi ütles mu selja taga: “Vanad võtmed uue ukse jaoks ei sobigi, iga uus uks tuleb koos uute võtmetega ukse peremehelt!” Teiste sõnadega, mu “vanad võtmed” on olukorrad, kust olen juba läbi käinud. Kui aga kohtume uue väljakutsega, annab Jumal selle jaoks ka uue “võtme”. Kui Iisraeli lapsed 2013 aprill majaläksid läbi Punase mere, ei mõtelnud nad veel Jordani ületamisele. Lõpuks jõe äärde jõudes andis Jumal neile eelnenust hoopis erineva taktika!

Joni Eareckson on ütelnud: “Jumal ei anna meile armu järgmise aasta südamevaludeks- või isegi homse päeva peavaludeks. Jumala arm on nagu manna- uus ja värske igaks tänaseks päevaks!” Ja see on hea, sest eilse päeva varudest tänaseks ei jätkuks!

“PIDAGE LAUSA RÕÕMUKS…” (JAAK.1:2-3)

Kirjutasin eelmises kirjas, et mu rühmakaaslane Billy käis Zagrebis opereerimas keele all olnud kasvajat. Selgus aga, et tegu oli pahaloomulise kasvajaga ning vaja oli ka kiiritusravi ning spetsiifilist kemoteraapiat. Billy pere läks jaanuari lõpus USA-sse, et oma kodulinnas teraapiaga jätkata. Esimesel aprillil said mõlemad teraapiad läbi ning Billy kosub hästi. Praegu pole veel kindel, millal nad tagasi Bihacisse tulevad- see sõltub ta tervisest. Aga oleme Jumalale tänulikud, et siiamaani on Billy hästi vastu pidanud ning arstide prognoos on positiivne. Veel enne USA-sse sõitu sai Billy südamesse kirjakoha Jaakobuse 1:2-3 “Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.” See on olnud tema moto kogu teraapiaprotsessi vältel ja tema suhtumine ning ausad tunnistused oma kogemusest toovad Jumalale austust üle maailma!

Tänu – 2013 aprill meeskondja eestpalvepunktideks pole enam ruumi… Küll Sa nad Jumala abiga seekord ise üles leiad!

Õnnistussoovidega Jael Puusaag

AADRESS: Ivana Gorana Kovačięa 11; 77000 Bihaę; Bosnia- Hertsegoviina
EMAIL: jaelpuusaag (ätt) yahoo.com
MOBIIL: +387-61-418821
ANNETUSED: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit;
Swedbank a/a 1120064572; SELGITUS: JAEL PUUSAAGI TÖÖ BOSNIAS

Share Button

Jael Puusaag – Rahutooja #73

Lumised tervitused Bihacist! Olete kindlasti kuulnud lumeuputusest, mis Ida-Euroopa maid ja Balkani piirkonda viimaste nädalate jooksul on tabanud. Siin Bihacis oleme meie sellest hoitud olnud- meil on päeval umbes -10C and natuke üle põlve lumi, seega eestlase jaoks ideaalne talveilm. Paljud on küll hädas külmuvate veetorude ja küttepuudevaru lõpulejõudmisega, aga meil on kõik hästi- tuba soe ja väljas tore talv.

Lumest on mu Rahutoojas ka natuke juttu, aga tegelikult selle peateemaks kujunes “Lootuse Jumal lootusetutes olukordades”. Õnnistatud lugemist! Jael

[button color=”silver” url=”http://misjon.ekklesia.ee/wp-content/uploads/2012/02/Rahutooja-73.pdf”]Rahutooja 73[/button]

Share Button

Jael Puusaag – Jõulutervitused

Õnnistatud 4.adventi ja jõulupühadeni viivat nädalat! Saadan oma tervituse seekord teadlikult varem- siis on saajatel rõõmu rohkemateks päevadeks! Mulle meeldib, et Bosnias saan nii jõulutervitusi kui sünnipäevakaarte enamasti terve kuu jooksul: kunagi ju ei tea, kui kaua kiri teel on, siis pannakse saadetised aegsasti posti. Nii ongi rõõmu terveks kuuks!

See jõulueelne nädal on kristlikus maailmas enamasti kõige kiirem. Tuleb ju kõigile kingid osta, pühadeprogrammid sisustada ning eriroad valmis teha, kodud kaunistada jne. ja siis, 26.12. õhtul oleme nii väsinud, et vajume kuuse alla tugitooli ning mõtleme: “Kuhu see “jõulurahu” küll jäi?”

Seetõttu tahtsin Sulle selleks nädalaks saata paar pilti talvise rahuga. Ühel päeval oli siin nii külm, et kogu loodus oli härmas- rohelised kaselehed ning õitsevad roosid olid kõik valge pitsiga ääristatud. Kõik oli täiesti vaikne- tuulevirvendustki ei olnud. Tundus, et aeg oli seisma jäänud, kogu linn oli kui surnud, isegi tänavakoerad ei liikunud ringi. Mina käisin ja püüdsin oma fotokaga jäädvustada selle vaikhetke ilu. See kestis vaid pool päeva, aga need tunnid mõjusid muinasjutuna.

Olgu see minu jõulusooviks Sulle: püüa kinni need väikesed hetked, kus tunned Jumala lähedust, näed midagi ilusat, koged Tema puudutust. Nad ei pruugi kaua kesta, aga mälestus nendest võib Sulle ka argipäevaaskelduste keskel rõõmu tuua. Keegi ütles tabavalt: “Kogu oma südamesse väikesi asju, sest hiljem võib välja tulla, et need olid tegelikult suured asjad…”

Share Button