Olen nüüd juba kaks nädalat kodumaal olnud ja kohanen vaikselt Eesti eluga. Mu viimased nädalad Bosnias läksid kõik väga hästi, kõik sai õigel ajal üle antud ja lõpetatud. Ka hüvastijätud kohalike sõpradega läksid rahulikult. Sageli küsiti, kas ma olen kurb ka? Aus vastus oli, et ei ole. Mu süda oli tänulik ja rõõmus, et Jumal tõesti aitas mul Bosnias hästi lõpetada. See oli kui maratonijooksus finishisse jõudmine: tee oli pikk ja sageli raske, aga terve etapp sai läbitud. Nüüd võtan aega, et puhata ja taastuda, siis vaatame, mis edasi saab. Loe edasi
