Esimesed neli päeva on möödunud Kosovos uskumatult hästi. Esialgu tegime ettevalmistusi meie projektiks ning puhkasime, kuid juba nüüdseks oleme kolmandat päeva järjest iga hommik kell 9 alustanud töötamist oma projekti kallal. Enne välja minemist istume grupiga alati kell 8 maha ning veedame ühist osadust. Meil on kaks tööprojekti, esimese projekti käigus valmib mänguväjakule suur ronimismaja moodi konstruktsioon. Teise projekti käigus värvivad tüdrukud suure klassiruumi valgeks. Töö projekt kestab igapäev 9-st kuni 15-ni ning kokku neli päeva. Homme (31. juulil) peaks konstruktioon ja klassiruum valmis saama ning kasutame seda päeva lõppviimistlusteks ja tööplatsi koristamiseks.
Kell 15 meie päev siiski ei lõppe. Peale tööpäeva teeme kohalike poistega “street workout,” mis tähendab trenni tegemist õues sellele vastavas kohas. Vähesed poisid meie linnas räägivad inglise keelt ning sellepärast on ühine trenni tegemine peale tööpäeva suurepärane viis ühiseks ajaveetmiseks ja poistega kokku kasvamiseks. Peale trenni oleme rääkinud juttu poistega nende Kosovo elust või läinud ujuma/jalkat mängima. Samuti oleme lahanud erinevaid religioosseid küsimusi.
Õhtuti on meil vaba aeg, saame suhelda kodustega, käia pesemas ning samuti oleme õhtupoolikutel käinud koos Dejani ja tema perega, kes meid võõrustab, siinseid vaatamisväärsusi vaatamas ning tutvumas kohaliku kultuuriga. Veel kasutame oma õhtust vaba aega koos olemiseks, jagades oma päevaseid muljeid ja muresid.
Me oleme väga tänulikud nende üle, kes meid ikka ja jälle palves hoiavad ning Jumala üle, et Ta on meid hoidnud. Konkreetne palvesoov on palvetada poiste eest, kellega me koos trenni teeme.
Tekst: Siimeon Pilli ja Andreas Preisfreund
