Noorte misjonireis Valgevenesse on selleks korraks läbi saanud ja noored tulid tagasi mitmete lugudega. Järgnevalt mõned neist.
Tüdrukud käisid oma abikaasa kaotanud mehe kodu koristamas. Ta oli sügavas leinas ja ka tema vaimne tervis oli sellest mõjutatud. Alguses oli natuke raske alustada ja teada, et kuidas talle kõige paremini abiks olla. Algul ta käis meil järgi ja tegi kõik, mis me just koristanud olime uuesti mustaks. Meil tekkis juba tunne, et vahet pole, olgu siis kõik must, mis me siin ikka pingutame. Aga lõpuks saime kõik puhtaks. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii tänulik, nuttis ja tundus olevat täiesti teistsugune mees. Me nägime, kuidas see mis me tegime, teda tõepoolest puudutas.
Nii hea oli näha, mida armastus saab teha. Alguses tundus, et ta ei tahtnud meie abi, ja lihtsam oleks olnud alla anda. Aga Jumal ei anna, isegi kui me tihti püüame Teda eemale lükata. Ta jätkab meie aitamist, isegi kui me kõik jälle ja jälle ära määrime. See päev meenutas mulle Jumala jätkuvat armastust. Ja läbi meie sai ka see mees kogeda Jumala armastust. Tunneme end tänulikena.
Külastasime ka lastekodu, kus elavad erinevate puuetega lapsed. Seal olemine oli palju raskem, kui alguses ette kujutasime. Lapsi oli palju ja erivajadusi oli palju – seda oli väga kurb vaadata. Nendega tegelemine oli päris suur väljakutse. Jällegi, õppisime palju kuidas armastus on kannatlik. Seal olemine oli väsitav ja paras väljakutse, aga Jumal andis meile seal teenimiseks vaja minevat armastust ja kannatlikust. Lastele väga meeldis näomaalingute tegemine ja meiega sõpradeks saamine.
Järgmisel suvel toimub järgmine misjonireis noortele. Kas lööd ka kampa?
