Õnnistatud 4.adventi ja jõulupühadeni viivat nädalat! Saadan oma tervituse seekord teadlikult varem- siis on saajatel rõõmu rohkemateks päevadeks! Mulle meeldib, et Bosnias saan nii jõulutervitusi kui sünnipäevakaarte enamasti terve kuu jooksul: kunagi ju ei tea, kui kaua kiri teel on, siis pannakse saadetised aegsasti posti. Nii ongi rõõmu terveks kuuks!
See jõulueelne nädal on kristlikus maailmas enamasti kõige kiirem. Tuleb ju kõigile kingid osta, pühadeprogrammid sisustada ning eriroad valmis teha, kodud kaunistada jne. ja siis, 26.12. õhtul oleme nii väsinud, et vajume kuuse alla tugitooli ning mõtleme: “Kuhu see “jõulurahu” küll jäi?”
Seetõttu tahtsin Sulle selleks nädalaks saata paar pilti talvise rahuga. Ühel päeval oli siin nii külm, et kogu loodus oli härmas- rohelised kaselehed ning õitsevad roosid olid kõik valge pitsiga ääristatud. Kõik oli täiesti vaikne- tuulevirvendustki ei olnud. Tundus, et aeg oli seisma jäänud, kogu linn oli kui surnud, isegi tänavakoerad ei liikunud ringi. Mina käisin ja püüdsin oma fotokaga jäädvustada selle vaikhetke ilu. See kestis vaid pool päeva, aga need tunnid mõjusid muinasjutuna.
Olgu see minu jõulusooviks Sulle: püüa kinni need väikesed hetked, kus tunned Jumala lähedust, näed midagi ilusat, koged Tema puudutust. Nad ei pruugi kaua kesta, aga mälestus nendest võib Sulle ka argipäevaaskelduste keskel rõõmu tuua. Keegi ütles tabavalt: “Kogu oma südamesse väikesi asju, sest hiljem võib välja tulla, et need olid tegelikult suured asjad…”
